Saimaa on järv Soome kaguosas.

Et järv on väga liigestatud kaldajoonega (rannik on paljudes kohtades kaljune) ja saarterohke, siis tajutakse selle osi eraldi järvedena ja järve nimetatakse ka Saimaa järvistuks. Ühesugune veetase näitab, et tegemist on siiski ühe järvega.

Kogu järve pindala on umbes 4400 km². See on Soome suurim ja Euroopa suuruselt neljas järv. Selle keskmine osa moodustab kitsamas mõttes Saimaa järve, mille pindala on 1147 km². Saimaas on 3507 saart, mille kogupindala on 1850 km².

Saimaa suurim sügavus on 84 m, keskmiselt 17 m. Seetõttu on järve maht 36 km³, mida on mõnevõrra vähem kui Päijänne järvistus. Veetase on keskmiselt 75,7 m üle merepinna. Kuigi järvede kaldajoon ei ole kindlaksmääratud suurus, hinnatakse Saimaa kaldajoone pikkuseks 13 700 km, mis on suurem kui näiteks Kreeka, Suurbritannia, Mehhiko, Itaalia või Brasiilia rannajoone pikkus.

Nagu teisedki Soome järved, tekkis ka Saimaa pärast jääaega ja kogu Soomet katnud igijää sulamist. Lõunast takistas seal äravoolu Salpausselkä ja põhja pool olid samuti kõrgendikud. Niimoodi kogunes järve vesi ja esialgu oli veetase märksa kõrgem praegusest. Umbes 5 tuhat aastat tagasi moodustus Vuoksi jõgi, mille kaudu osa veest ära voolas ja järve veetase alanes tänapäevaseks.